I-US Forest Service Funds Funds Tree Inventory for Urban Planners

Ucwaningo olusha oluxhaswe ngezimali yi-American Recovery and Reinvestment Act ka-2009 luzosiza abahleli bedolobha benze izinqumo ezingcono mayelana nezihlahla zabo zasemadolobheni ukuze bathole izinzuzo eziningi, okuhlanganisa ukonga amandla kanye nokufinyelela okuthuthukisiwe kwemvelo.

Abacwaningi, abaholwa ososayensi be-US Forest Service, bazoqasha abasebenzi basezindaweni ukuze baqoqe ulwazi ngesimo samahlathi kusuka ezindaweni ezingaba ngu-1,000 ezifundazweni ezinhlanu zasentshonalanga - Alaska, California, Hawaii, Oregon kanye neWashington - ukuze bahlanganise idatha yocwaningo lokuqhathanisa mayelana nempilo yezihlahla ezindaweni zasemadolobheni. Umphumela uzoba inethiwekhi yeziza ezihlala unomphela ezindaweni ezisemadolobheni ezingagadwa ukuze kutholwe ulwazi ngempilo yazo kanye nokuqina kwazo.

“Le phrojekthi izosiza abahleli bedolobha ukuba bathuthukise izinga lempilo emadolobheni aseMelika,” kusho umholi wephrojekthi uJohn Mills we-Forest Service's Pacific Northwest Research Station's Resource Monitoring and Assessment Programme. "Izihlahla zasemadolobheni ziyizihlahla ezisebenza kanzima eMelika - zihlobisa izindawo esihlala kuzo futhi zinciphisa ukungcola."

Kungokokuqala ePacific ethi kuqoqwa ukwaziswa okuhlelekile mayelana nempilo yezihlahla ezindaweni zasemadolobheni. Ukunquma impilo yamanje kanye nezinga lamahlathi athile asemadolobheni kuzosiza abaphathi bamahlathi baqonde kangcono ukuthi amahlathi asemadolobheni azivumelanisa kanjani nokushintsha kwesimo sezulu nezinye izinkinga. Izihlahla zasemadolobheni zipholile amadolobha, zonga amandla, zithuthukisa izinga lomoya, ziqinisa umnotho wendawo, zinciphisa ukugeleza kwamanzi eziphepho futhi zenza izindawo ezingomakhelwane ziphile.

Lolu cwaningo lweseka olukaMongameli Obama I-American's Great Outdoors Initiative (AGO) ngokusiza abahleli banqume ukuthi bangawasungula kuphi amapaki asemadolobheni nezindawo eziluhlaza kanye nendlela yokuzinakekela. I-AGO ithatha njengesisekelo sayo sokuthi ukuvikelwa kwefa lethu lemvelo kuwumgomo owabelanwa ngabo bonke abantu baseMelika. Amapaki nezindawo eziluhlaza zithuthukisa umnotho womphakathi, ezempilo, izinga lempilo kanye nokubumbana komphakathi. Emadolobheni amakhulu nasemadolobheni ezweni lonke, amapaki angakwazi ukukhiqiza amadola ezokuvakasha nezokungcebeleka futhi athuthukise ukutshalwa kwezimali kanye nokuvuselela. Isikhathi esichithwa emvelweni sithuthukisa nenhlalakahle engokomzwelo nengokomzimba yezingane nabantu abadala ngokufanayo.

Amahlathi asemadolobheni azoshintsha njengoba isimo sezulu sishintsha - ukushintsha kwezinhlobo zezilwane, izinga lokukhula, ukufa kanye nokuba sengozini kwezinambuzane konke kungenzeka. Ukuba nesisekelo sezimo zehlathi lasemadolobheni kuzosiza abaphathi bezinsiza zendawo nabahleli baqonde futhi basho iminikelo eyenziwa amahlathi asemadolobheni, njengokudliwa kwekhabhoni, ukugcinwa kwamanzi, ukonga amandla kanye nezinga lempilo lezakhamuzi. Ngokuhamba kwesikhathi, ukuqapha kuzosiza ekunqumeni ukuthi amahlathi asemadolobheni azivumelanisa kanjani nezimo ezishintshayo futhi kanjani, futhi kunganikeza ukukhanya okuthile mayelana nokunciphisa okungase kube khona.

Le phrojekthi yenziwa ngokubambisana ne-Oregon Department of Forestry, California Polytechnic State University, California Department of Forestry and Fire Protection, Washington Department of Natural Resources, Alaska Department of Natural Resources kanye neHawaii Urban Forestry Council.

Umsebenzi wokufakwa kwesakhiwo sokuqala uzoqhubeka kuze kube u-2013, kanti inani elikhulu lokuqoqwa kwedatha kuhlelelwe u-2012.

Umgomo we-US Forest Service uwukusimamisa impilo, ukwehlukahlukana, kanye nokukhiqiza kwamahlathi esizwe nezindawo ezinotshani ukuze kuhlangatshezwane nezidingo zezizukulwane zamanje nezesikhathi esizayo. Njengengxenye yoMnyango Wezolimo wase-US, le nhlangano iphethe amahektha ayizigidi ezingu-193 omhlaba womphakathi, ihlinzeka ngosizo kubanikazi bomhlaba bakahulumeni nabazimele, futhi igcina inhlangano enkulu yocwaningo lwamahlathi emhlabeni.