Izinto ezithinta ukufa kwezihlahla zasemgwaqweni ezisencane

I-US Forest Service ikhiphe incwadi ebizwa ngokuthi “Izici ze-Biological, social, kanye nemiklamo yasemadolobheni ezithinta ukufa kwezihlahla zasemgwaqweni eziseDolobheni laseNew York.”

Abstract: Ezindaweni zasemadolobheni aminyene, ziningi izinto ezihlanganisa isiminyaminya sezimoto, ukuthuthukiswa kwezakhiwo kanye nezinhlangano zomphakathi ezingase zibe nomthelela empilweni yezihlahla zasemgwaqweni. Ukugxila kwalolu cwaningo ukuqonda kangcono ukuthi izici zezenhlalo, zebhayoloji nezasemadolobheni ziwathinta kanjani amanani okufa kwezihlahla zasemgwaqweni ezisanda kutshalwa. Ukuhlaziywa kwangaphambilini kwezihlahla zasemgwaqweni ezitshalwe uMnyango Wezamapaki Nezokungcebeleka weDolobha laseNew York phakathi kuka-1999 no-2003 (n=45,094) kwathola ukuthi u-91.3% walezo zihlahla wawuphila ngemva kweminyaka emibili futhi u-8.7% wawumi ufile noma ulahlekile ngokuphelele. Kusetshenziswa ithuluzi lokuhlola indawo, isampula elikhethwe ngokungahleliwe lezingu-13,405 zalezi zihlahla lahlolwa kulo lonke elaseDolobheni laseNew York phakathi nehlobo lika-2006 no-2007. Sekukonke, u-74.3% wezihlahla zesampula zaziphila ngenkathi zihlolwa futhi okusele kwakumi zifile noma zilahlekile. Imiphumela yocwaningo lwethu lokuqala lwembula ukuthi amanani aphezulu okufa avela phakathi neminyaka embalwa yokuqala ngemva kokutshala, nokuthi ukusetshenziswa komhlaba kunomthelela omkhulu ekufeni kwezihlahla zasemgwaqweni.

Ukuze ufinyelele lokhu kushicilelwa, vakashela iwebhusayithi ye-USFS kokuthi https://doi.org/10.15365/cate.3152010.