Raske südamega saime Wangari Muta Maathai lahkumisest teada.
Professor Maathai pakkus neile, et puude istutamine võib olla lahendus. Puud annaksid puitu toidu valmistamiseks, sööta kariloomadele ja materjali tarastamiseks; need kaitseksid valgalasid ja stabiliseeriksid mulda, parandades põllumajandust. Sellest sai alguse Green Belt Movement (GBM), mis asutati ametlikult 1977. aastal. GBM on sellest ajast saadik mobiliseerinud sadu tuhandeid naisi ja mehi istutama rohkem kui 47 miljonit puud, taastades degradeerunud keskkondi ja parandades vaesuses elavate inimeste elukvaliteeti.
Kui GBM-i töö laienes, mõistis professor Maathai, et vaesuse ja keskkonna hävitamise taga on sügavamad probleemid, mis puudutavad võimu kaotamist, halba valitsemist ja väärtuste kaotamist, mis võimaldasid kogukondadel säilitada oma maad ja elatist ning seda, mis oli nende kultuurides parim. Puude istutamisest sai suurema sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase tegevuskava alguspunkt.
1980. ja 1990. aastatel ühines Rohelise Vöö Liikumine teiste demokraatia pooldajatega, et avaldada survet toonase Keenia presidendi Daniel arap Moi diktatuurse režiimi kuritarvitamise lõpetamisele. Professor Maathai algatas kampaaniad, mis peatasid pilvelõhkuja ehitamise Nairobi kesklinna Uhuru (“Vabaduse”) parki ja peatas avaliku maa hõivamise Karura metsas, kesklinnast põhja pool. Samuti aitas ta juhtida poliitvangide emadega aastapikkust valvet, mille tulemusel pääses vabadusse 51 valitsuse kinni peetud meest.
Nende ja muude propageerimispüüdluste tulemusena peksti, vangistati, ahistas ja avalikult solvas Moi režiim professor Maathai ja GBMi töötajaid ja kolleege. Professor Maathai kartmatus ja visadus tõi kaasa selle, et temast sai Keenia üks tuntumaid ja austatumaid naisi. Rahvusvaheliselt pälvis ta tunnustuse ka oma julge seismise eest inimeste ja keskkonna õiguste eest.
Professor Maathai pühendumus demokraatlikule Keeniale ei kõigutanud kunagi. 2002. aasta detsembris, esimestel vabadel ja õiglastel valimistel oma riigis üle põlvkonna vältel, valiti ta Tetu parlamendiliikmeks. See ringkond on tema üleskasvamise lähedal. 2003. aastal nimetas president Mwai Kibaki uue valitsuse keskkonnaministri asetäitjaks. Professor Maathai tõi GBM-i rohujuuretasandi mõjuvõimu suurendamise strateegia ja pühendumise osaluspõhisele ja läbipaistvale juhtimisele keskkonnaministeeriumisse ja Tetu valijaskonna arengufondi (CDF) haldamisse. Parlamendiliikmena rõhutas ta: metsa uuendamist, metsade kaitset ja rikutud maa taastamist; haridusalgatused, sealhulgas stipendiumid HIV/AIDSi orvuks jäänud isikutele; ja laiendatud juurdepääs vabatahtlikule nõustamisele ja testimisele (VCT) ning HIV/AIDS-i põdevate inimeste parem toitumine.
Professor Maathaist jäid maha tema kolm last – Waweru, Wanjira ja Muta ning tema lapselaps Ruth Wangari.
Loe lähemalt Wangari Muta Maathai: A Life of Firsts siin.